Ennem maale kolimist elasime Tartus, Annelinna piirimail ühes paneelmajas. Ühel hetkel tundsime, et aeg on maale kolida! Eks nende energiatega majandamine muutus seal ikka väga keeruliseks. Leidsime end pigem linnast väljas kui kodus olemist nautides. Muidugi oli maale kolimise unistus koguaeg kuklas olnud ka! Linnas elamine lihtsalt polnud enam meie jaoks.
Veel enne seda kui korter müüki läks, tundsime, et kodu ja meie ise, vajame korralikku puhastust. Kõik vana, ka eelmiste omanike kraam, läks eemaldamisele. Tegime natuke remonti, et korter tuua energias ka olevikku. Mida enam omaks võtsime, et kolimine tuleb, seda enam tajusin kuidas korteris energia muutus ja vahetus, see oli täitsa seletamatu.
Mäletan seda päeva kui kogu korter oli valmis pildistamiseks, et müüki panna. Ma olin korteris üksi ja pühkisin tolmu. Seisin keset korterit ja võtsin hetke, et tunnetada kodu ja kõik mis selle ümber. Tundsin(kuulsin) naabreid toimetamas ja tundsin kuidas kodu ise end energias vabaks lasi. Ma tegin kodule kummarduse, pühitsesin ja tänasin teda, tõstsin tema energiat. See oli nagu ajatu ja püha ruum, ülimalt ilus. Kõndisin korteris ringi ja rääkisin koduga, palusin tal kutsuda uus pere, kellele see kodu ideaalselt sobib. Tegin taotluse ja rituaalikese ning muutsin kodu energia ideaalseks uuele perele, niiet kui uued omanikud korterisse kõnnivad siis nad tunnevad kohe, et see kodu on just neile. Pärast seda hetke, lasin ka endas tänuga kõik lahti, lõpetasin koristamise ja võtsime vastu maakleri kes siis kodust pilte tuli tegema.
Järgnevatel päevadel tuli mulle igasugust infot uue pere kohta kes sinna tulevad. Ma tegin taotluse ja kokkuleppe koduga, et ta kutsuks siia üheainsa inimese seda kodu vaatama. Mitte nii, et siit käib lugematul arvul inimesi läbi, me ikkagi pidime seal veel elama!
Siis tuli kõne, et üks naisterahvas tuleb korterit vaatama. Väga põnev! Ta käis korterit vaatamas, aga ütles, et veel mõtleb. Mul oli päevläbi närvikõdi, et kuidas see kõik nüüd siis läheb. Vahepeal oli juba ka teisi huvilisi korteril, aga tollel päeval keegi rohkem vaatama ei läinud, sest pidime päeva lõpuks saama vastuse sellelt ühelt inimeselt kes vaatamas käis. Kella seitsmeks oli mul juba usk kadunud ja mõtlesin, et nojah ju siis see polnud kodule õige inimene. Ja niikui ma olin tulemuse külge klammerdumise lõpetanud, helises telefon. Ja see naisterahvas, kes ainsana korterit käis vaatamas, ütles et nad perega soovivad seda korterit ja see tundus talle nii kodune ja nii nende oma kohe kui ta esimest korda korterisse sisse astus. Ma olin SÕNATU. Kõik see mida ma koduga rääkisin ja mida energias tegime, taotlused, pühitsus, tänu..see kõik toimis ja see inimene seda ka kinnitas. Mul ausalt praegugi on külmavärinad ja tunnen seda tunnet mis tolles hetkes.
Ma olen alati oma kodudega suhelnud, nii sisse kui välja kolides. Kodu müümise kogemus oli mul esmakordne. Ma pole midagi väga arvanud sellest suhtlusest varem, kuni selle kogemuseni muidugi, olen pidanud seda lihtsalt harjumuseks mida teen.
Sinu kodu on elus ja toetab sinu otsuseid, toetab sind energias.
Kui ka sinul on mõte kolida ning soovid energias toetust siis võta minuga ühendust ja paneme asjad liikuma!
https://www.kuuvalguses.ee/kodu-koha-lugemine